Tagasi kodus

Põhjamaisus jõudis minuni juba lennujaamas, kui kõik ilusti järjekorras seisid kuigi see oli absoluutselt mittevajalik. Ja siis kui tekkis hullumeelne draama istekohtade pärast, mis oli samuti täiesti mittevajalik. Ja muidugi jõudis kõik ilusti minuni kui mind tervitas vahepeatusel Riia lennujaamas VIHM. Vaatasin suurte silmadega välja ja imetlesin roosat uskumatult kaunist päikeseloojangu peegeldust märjal lennujaama asfaldil ja mõtlesin - oi kui mõnus... ja oleks veel parem kui mul soojemaid riideid seljas oleks...

Eesti jõudis minuni siis kui pagasit lindi ääres oodates Lennart Meri pilti vahtisin ja keegi mulle tšau ütles. See oli Madis (kes sellesama La Team programmiga mis minagi, Prantsusmaal käis),kelle lend täpselt samal ajal ja samale lindile tuli. Niisiis minu esimene Eesti jutt oli kaasvabatahtlikuga samast programmist.... sellised asjad juhtuvad ainult EESTIS.

Ema oli toonud mulle kaasa teel õgimiseks täitsa kodust õunamahla ja kartulisalatit!! Juhuu! 

Ja siis hommikusöögiks õunakooki ja kohvi ja eesti jäätis.. mmm

Pärast kui ma õues käisin ka. Siis. Hingates jahedat värsket karget õhku, mõistsin et see on ikka midagi hoopis muud ja see kuidas see õhk lõhnab mulla ja rohu ja maa järele, on ikka suurepärane.

Eile tegin kodustele maal kolmekäigulise Kreeka õhtusöögi!! Esimese korra kohta moussakat teha, oli täitsa korralik. Ja sai veel kreeka salatit, apelsinikooki ja kolme eri sorti kreeka napsu. Vot nii.

Täna kolisin uude Tartu korterisse mis asub kuskil Karlova tagaotsapool pärapõrgus, ja üritan end harjutada mõttega, et kool hakkab nüüd peale. Korter on pisike ja hubane, puumajas muidugi ja jagan tuba vennakesega. Aga meil on suuuuuur tagaaed. Ma ei tea veel kui suurt osa kasutada võime aga see on SUUUR. Ja vaatega kirikule. Nii, et oleme korralikud. 

Puhkused läbi

Juba 48 tunni pärast puutuvad mu jalad Eestimaad. 

Pärast folkloorimuuseumis käiku sai mulle selgeks, et kreeklased on ikkagi üks väga kirev rahvas (juba enne olid mul kahtlused).

Sain kokku Mariaga (Kripsi ja Rea ERASMUSE sõbranna) ning ta kinkis mulle raamatu ühest kreeka arhitektist - vaat kui tore! Saime kokku kohas kus ma varem polnud kunagi käinud. Sellest sai mu lemmikkohvik Ateenas, keset mahajäetud kitsast siseõue mille ühel küljel asuv maja näeb välja nagu Tartu puukuurid ainult et suurem (nagu uus Kastani tänava maja Tartus) ja helesiniste ustega. Sissepääsu lähedal priimusel praadisid omanikud suupisteid ja valmistasid kreeka kohvi. Kitsast valgest trepist üles minnes pääsesid balkonile kust sai tualetti ja kust avanes vaade salajastele siseõuedele.

Kreekas on puhkused ametlikult läbi. Kas ma mainisin seda, et enamusel kreeklastest on täpselt samal ajal, augustis, puhkus. See tähendab seda et KÕIK teenindavad poed on kinni ja paljud kohvikud ja blablabla ja Ateena on inimtühi, peaaegu võib heinapalle veeremas näha.

Aga kuidas ma tean, et puhkus ametlikult läbi on? Sest alanud on jälle streikide ajastu. Paar päeva tagasi oli selle hooaja esimene üldstreik, kus terve kesklinn kinni pandi, kaasaarvatud paar metroojaama, bussiliiklus jms. Tänavad millest protestijate paraad läbi oli käinud, ujutasid tühjadest veepudelitest ja frappe - instantkohvi jääga - plastmasstopsikutest. Hiljem toimus muidugi ka molotovidega relvastatud noorukite ja märulipolitsei kokkupõrge Exarhia linnaosas, nagu tavaks.

Siin hakkan just protestijate rongkäigule järele jõudma

Kontrastide maa

Kreeka on kontrastide maa.

Pärastlõuna päikeses viis meid meie kreeka sõbranna piknikule parki, kus kunagi asus Platoni akadeemia. Nüüd on minul, ja kindlasti teil ka sellest teatud ettekujutus. Päriselt oli nii, et istusime marmorkivihunniku kõrval murul ja einestasime. Hiljem tulid kodutud koerad ja mehed kes neile süüa tõid. Jalutasime pargis ringi ja leidsime korvpalliväljaku ning viskasime paar korvi (üks kreeka muskel laenas lahkelt oma palli). Suundusime akadeemia varemete poole. Pidime väikese peatuse tegema, sest pargis asus mustlaste laager ja seal nad grillisid liha, parkisid oma autubussid ning üks mees vahetas just riideid seal, kuhu me suunduda olime otsustanud. Uued riided nägid välja nagu läheks ooperisse. Aga mustlased kuulasidki hetkel valjuhääldist ooperit. Läksime edasi ja olime hoopis välikäimlasse sattunud (oli selline varjatud koht). Natuke kaugemal, pargi teises osas, leidsime ka akadeemia varemed. Seal oli ilus muru, vanapaarid pinkidel lobisemas.

Õhtul käisime Akropoli kõrval rooma teatri (Herodotose teater jälle) aia taga Kreeka kuulsaima helilooja  Mikis Theodorakis'e ja ühe vene helilooja (Hilarion Alfeyev) kontserti kuulamas. Lebotasime piknikutekil, vaatasime kuud ja taevast ilma tähtedeta (sest valgusreostus on liiga suur) ning jälgisime kuidas kreeklased marmorseinast üles ronisid, et teatrisse sisse näha (sest tal pole katust.. nagu te võibolla mäletate..), kaasaarvatud üks kuulus kreeka lauljanna näiteks. Muusika oli suurepärane, Alfeyevi ajal mõtlesin sõjale, kodule, loodusele ja emotsioone oli palju. Theodorakise muusika on natuke traditsiooniline, natuke klassikaline ja üsnagi patriootiline ja revolutsioonihõnguline. 

Pärast kiirkõndisime hingestatult, et jõuda viimasele metroole. Ja metroos ootas meid nooruk, riided määrdunud, tasakaal ebakindel, silmis äraolev pilk, ja küsis raha kebabi jaoks. Küsis kõigilt aga pilgud olid ära pööratud ja nooruk oli kurb ja pettunud, tundus, et mitte kebabis vaid terves kreeka rahvas, öeldes - mitte keegi ei aita mind, mitte keegi. Tahtsin teda veenda, et tuleb lootust mitte kaotada ning oleksin talle peaaegu andnud ühe puuduoleva euro, kuid mind haaras hirm, et ehk ma hoopis aitan kaasa järgmisele süstlatäiele???

Väljudes metroost ootas meid sõidutee ületus. Märkasin sel hetkel, et kuigi valgusfooris on koht kollase tule jaoks, on käibel ainult punane ja roheline. Kreeka on kontrastide maa, ütlesin. Läksime seekord rohelise tulega üle tee.

Igapäevaelu Ateenas

Täpselt nädal aega on veel Kreekas olla ja nagu alati, toimub viimasel hetkel alati tohutult palju, ja igale poole peaks jõudma pluss külastama peaks kõiki kohti mida veel pole näinud ja tegema kõike seda mida pole teinud. Kas teid huvitab väike sisevaade mu igapäevaellu?? 

ÜKS PÄEV käin kohalikus arhitektuuriülikoolis uudistamas (koos ühe talgulaagrijuhiga kes samas arhitektuuri õpib), kuidas elu käib.. lõputöid tehakse kõik koos suures ruumis, kuhu igaüks omale kardina ja õhukese seinaga oma pesa on eraldanud... seinu katavad skitseeringud ja hullumeelsed Grasshopperiga planeeritud programmijoonised ning põrandaid maketid ja nurki igasugune jäänukpraht kõigest sellest elust. Minu külaskäikude eesmärk on tegelikult natuke rohkem teada saada oma potentsiaalsest projektalast.. Kreeka raamatukogude süsteem on aga bürokraatiat täis ja tänan jumalat, et minuga on kaasas kreeklane, kes mind labürinte pidi juhendab ja nii ma täiesti ära ei eksi. Hiljem teeme ringkäigu kurikuulsas linnaosas Exarhias (too ongi see potentsiaalne projetkala) ning kohtame oma teel nii illegaalseid parke kuhu kohalikud ise on puid istutanud, hulgaliselt, khm, seinamaalinguid, ja nurkades suitsetavaid või süstivaid narkomaane. Jalutame tänaval mis igapäevaselt on täis gangreenis alakaalulisi narkomaane aga miskipärast on hetkel täitsa tühi (on vist politsei käinud just kohal). 

Narkomaanide kodutänav, inimtühjana. Igal teisel päeval poleks siin jalutamine tervisele kasulik.

Poisid tahtsid pilti

ÜKS LAUPÄEV

Euroopa mobiisluse nädala raames pandi üks peamistest tänavatest Ateenas kinni ja toimus igat sorti üritusi. Meie organisatsioon Elix oli ka seal esindatud oma boksiga ning meie, La Team, olime ka seal 11st 5-ni, rääkisime vabatahtlikuks olemisest, töölaagritest ja .. poliitikast muidugi. Tänav oli täis tantsijaid, jalutajaid, rattureid, rulatajaid, rullutajaid, kargutajaid ja muid tegelasi... Mingi hetk tegi Kreeka MTV meiega intervjuu, nii et kui näete mind seal nagu peata kana käed püsti jee karjumas siis see pole illusioon.

(PS: Samal väljakul kus selle ürituse raames toimusid kontsertid ja muud mõnusad üritused, toimus täna islamistide protest ja asi läks hiljem nii kurjaks, et võeti appi suitsupommid ja pisargaas ning mulle soovitati sealt kaudu parem mitte koju minna. Sõitsin bussiga hiljem lähedusest mööda ja kõik oli juba rahulik.)

Hiljem läksime parki piknikutama ja siis kohvikusse külmunudjoguritama ja kohvitama (kreeka stiil) ja pärast seda otsima koha kus oleks elav muusika. Kaks tundi hiljem otsisime pool tundi parkimiskohta... laupäeva õhtu Ateenas. Leidsime nurga tagant elava muusika, aga ei vaba lauda ega toole. Meile toodi õllekastid ja ühinesime võõraste poistega, kes mu sõbranna rattast vaimustusse sattusid. Jutt käis 90 protsenti ajast kreeka keeles kuna mina ainuke välismaalane olin. Mina üritasin samal ajal näoilmete, mõnede tuttavate sõnade ja zestide järgi ära arvata, millest jutt. Hiljem tantsisime kreeka traditsioonilisi tantse koos ülierutatud prantsuse? turistidega.

ÜKS TÄNAPÄEV pidime kokku saama Androse saarelt tuttava hullu mehega kes on Aafrika, eriti Etioopia fänn. Pidi toimuma mingit sorti Etioopia festival. Esialgu ekslesime endises kuninglikus pargis ning tahtsime külastada Zeusi templit aga nagu alati viimasel ajal, oli too suletud. (Üks teine kord üritasime ka muuseume külastada, st ükskõik millist peale Akropoli muuseumi, aga üks oli remondis ja teine lihtsalt suletud eriti varaselt, nii, et käisime ikkagi Akropoli muuseumis. Akropoli muuseum on muuseum akropoli kohta, ja asub ta vaatega akropolile akropoli kõrval ning tema teine korrus on täpselt Parthenoni mõõtmetega ning ka sama suunitlusega, ning seal saab siis päriselt ringi käia  ..akropolil sa pääsed Parthenonile ainult 10 meetri lähedusse... käia sammaste vahel ja vaadata kõiki marmorijuppe mis Parthenoni küljest ära võetud on... st kõik mis vähegi skulptuure sisaldab. Enamus on muidugi koopia kõigest sellest, mille inglased kunagi on varastanud ja briti muuseumisse pannud... 

Akropoli muuseumis asuvad ka PÄRIS karüatiidid (teate küll need ilusad naisskulptuurid Erechteioni küljes), sest need, mis Akropolil asuvad, on koopiad... st kõik välja arvatud üks, mis asub briti muuseumis.. KHM...

Igatahes, kuna Zeusi tempel oli suletud, suundusime etiooplaste poole. Järgnesime mingi hetk rahvahulgale ja sisenesime väravast ning meile tundus, et oleme milleskis eksinud. Olime sattunud filipiinide heategevuslikule festivalile. Kujutage ette kuute eurooplast mitmesaja filipiini keskel... 

Leidsime lõpuks etiooplased ka üles, aga tuli välja et tegemist on terve päev kestva õigeusu missaga. Etioopia stiilis. Nagu me laulaks regilaulu jumalateenistuse vahepeale, aga etiooplastel käis asi veidi vürtsikamalt...

Suutäieke Androst

Pilte praegu ei saa, kuna mu fotoaparaat otsustas tolmule, päikesele ja rannaliivale alla anda..

Esialgu Bryani, šotipoisi poolt tehtud videokokkuvõte:

https://www.youtube.com/watch?v=TvUWoSqBnTU&feature=relmfu

Jäänud veel kaks nädalat

(kirjutatud: 16.09. pühapäev)

Täna, selle puhul, et kaks nädalat on veel täpselt jäänud Kreekas olla, kinkis Ateena meile vihma ja jahedat ilma (25 kraadi). Mõtlen rõdul oma möödunud kolmele ja poolele kuule siin vahemere ääres ja peamine fakt on see, et ajal on suhteliselt kiire olnud viimasel ajal.
Eile tähistasime ühe kreeka tüdruku sünnipäeva tema Ateena kodus ja ma ei tea kas ma seda enne olen maininud, aga üldiselt olen mina ja ülejäänud maailm ka märganud, et kreeka mehed on imelikud.. nad ei tantsi kunagi mitte kusagil ja nad on kuidagi omaette ja aeglased ja tõttöelda on mul väga palju naissoost aga ainult käputäis meessoost kreeklasest sõpru-tuttavaid.
Igatahes eile oli see õhtu kui ma Ateenas olles esimest korda nägin noormehi ka tantsimas.. aga seda muidugi ka AINULT traditsioonilise folkmuusika saatel. Olen kuulnud kreeklannade arvamust selle kohta, aga eile kuulsin ka ühe noormehe sellekohast kommentaari: nad arvavad, et see on liiga naiselik või oot, mitte piisavalt macho. Tantsimine siis.

Videokokkuvõtteid Naxosest

Minu esimene kokkupuude proffesionaalsema videotöötlustarkvaraga (Sony Vegas). Sellega valmis kokkuvõte meie esimesest töölaagrist Naxose saarel:

http://www.youtube.com/watch?v=dSJLoEy5nec

Enne seda tegime veel šotipoisiga koostöös imetlusväärse windows movie makeriga lühema versiooni, nö promovideo Elixile, meie organisatsioonile. Video asub siin:

https://www.youtube.com/watch?v=-_fWrxSCoQc&feature=plcp